Inimene pole kala.. just see Ultima Thule laul tuli meelde. Kruiisilaeva tekil vees olemine näib omamoodi ärategemisena elule endale: viibida sügiseselt jahedas Läänemeres, kuid suure laeva pardal ja mõnekümne meetri kõrgusel, nautida puhast mereõhku ja sulistada soojas basseinivees. Pole midagi öelda – näib, oskavad elada! (PS. Igaühele oma, isiklikult ei pea seda õnnede õnneks.) Nähtud septembri lõpus 2008.
