Tagged: saaremaa

Ruhnust teisel katsel üles saades oli veel hommik, aga muljeid oli juba mitme päeva jagu. Ei ole ju tavaline mõnekümne-minutiliste lendude järel saarelt teisele hüpata (kõrvalpõikena tuli meelde üks ameeriklasest õppejõud, keda kord Muhumaal, Koguvas kohtasin ja kes ennast ‘saare-hüppajaks’, island-hopperiks, kutsus; ehk et kui ta reisib, siis ainult saartele, ja eelistatult väikesaartele). Suund sai võetud Saaremaale, Kuressaare lennuväljale. Kui me mere kohal taas kõrgust kogunud olime, hakkas meist vasakult paistma Läti liivane rannik. Ilmselt Kolka neeme piirkond või midagi, mõtlesime. Muus osas oli sõit rahulik ja meri vaikne. Saaremaastikud algasid juba kaugelt merelt, seda läbi silmatorkavalt särava pilve, mille peegeldus vees muutis olemise veelgi ruumilisemaks. Saabusime saarele üle Tirbi ja Vätta poolsaare  ning paari minuti  pärast olimegi juba päeva kolmandal saarel.