Rahu, meie suvine rahu on pildile jäänud ja just purjekas on see, mis asjad mõõtkavva paneb. See on samuti üks pilt, mille leiab minu raamatust “Eestimaa 1000 jala pealt” (muide, saadaval veel nii Apollos kui Rahva Raamatus, kuid küsida tuleb kassast, seda ise leida on pea võimatu). Purjekast pisut vasakul, tee peal on ka paar inimest. Ja kes soovib sellest või mõnest muust minu fotost suurt väljatrükki, siis mul on väga hea meel seda teile pakkuda. Lihtsalt võtke palun ühendust. | You can feel summer serenity here and the yacht is what puts everything on the right scale. A bit left from the yacht is a couple walking on the path. It is also a picture published in by aerial book (you can buy it directly from here).
-
-
Ring tõmbub üha koomamale. Lennujälg Saaremaalt Hiiumaale.
-
-
Jäljemuster saaremaisel põllul.
-
-
Eesti nurgelised põllud.
-
-
Üks vana, ilma katuseta vare.
-
-
Hiiumaa ja tema pilved.
-
-
Paluküla kirik. Hetked enne maandumist.
Palava päeva harjal tõusime me taas õhku, et sõita ühelt Eesti suurimalt saarelt teisele – Kuressaare lennuväljalt Kärdlasse. Põldude kohal tekkivate tõusvate õhuvoolude tõttu rappus me lennuk ehk isegi rohkem kui eelmisel päeval, ent kurss jäi mõistagi samaks. Mis sest et mitu peatust oli veel ees, valdas meid ikkagi tunne, et õige varsti oleme tagasi, et kohe-kohe saab ring täis. Sest Eesti on ju nii… te teate küll, mis sõna võiks kahe punkti järele asetada. Lend kahe igipõliselt ja lahedalt arveid klattiva saareriigi kohal pakkus põnevate mustritega põlde, silma hakkas ka Sääre tirp, ning pärast seda tõusime Hiiumaa kohal paari kilomeetri peale, et vahelduseks ka läbi pilvede sõita. Ja juba puutusidki rattad päeva neljandat saart, tuulist Hiiumaad.
