Selle nädala soojad tuuled on kindlasti paljud kaasmaalased viisil või teisel merele viinud. Oma vabaduse astet tunnetama, soolast õhku hingama. Siin üks möödundkevadine pildimeenutus Pärnu lahelt.
Tagged: pärnu
-
- Lennujälg Pärnust Kihnu
-
- Paadike Liu sadama lähedal
-
- Pilvealune Sorgu saar. Ülal paremal paistab Kihnu.
-
- Pilvedest varjatud Kihnu
-
- Üks kena ja lilleline Kihnu elamine.
-
- Võluvad väikesaared. Kihnu lennuväli.
Öösel oli kõvasti sadanud. Milline vedamine, et just öösel! Vihmapilved olid ida suunas liikunud, ning läänetaevas olid just tekkinud esimesed märgid selginemisest. Nüüd polnud muud kui paagid täis, ja vanad kohad sisse võtta. Pikk päev oli ootamas, palju miile üle mere, nii et me ei teinud auringi varahommikuse Pärnu kohal, vaid võtsime joonelt suuna Kihnu poole. Õhk oli niiske ja ilm just selline, mis paneb pea tööle. Lisaks võimsale maismaakaarele meist paremal (Pärnu laht) andsid tooni siin-seal esilekerkivad pilvetutid. Õnneks nähtavus aegamööda paranes ja pärast üht tiiru Sorgu saare kohal aimasime pilvede vahelt Kihnut, mille looduskaunile lennuväljale me õige varsti ka maandusime. Taas ei oodanud meid mitte keegi, aga just sellise reisi puhul oligi see hea!
-
- Lennujälg Viljandist Pärnusse
-
- Mustakirju lehm ja lihtsalt must lehm. Tere teilegi!
-
- Võimsad Soomaa rabad
-
- Rabajärvekesed, silmad pärani.
-
- Pärnu jõgi ja Sindi. Meenub üks kuu selles linnas. 1986. aastal.
-
- Ees on selle päeva viimane maandumine. Pärnu lennuväli.
Varaõhtuselt ja vaikselt Viljandi lennuväljalt tõusime peagi taas 1000 jala kõrgusele ning nüüd võtsime suunaks Pärnu. Ehk siis joonelt läände, sinna, kuhu maadmööda küll päris otse ei saa, sest et nende kahe linna vahele jääb mõõtmatult võimas Soomaa Rahvuspark (tervitused just kestvassse viiendasse aastaaega). Nii oligi, et enamus sellest distantsist möödus suure inimtühjuse kohal: vaid rabad, rabasilmad ja metsad. Meeletu. Ja jumal teab, kui paljud metsaelanikud ja loodusfotograafid meie mürinast häiritud võisid olla… Veidi veel ja olimegi Sindi kohal, sealt edasi aga valmistusime maanduma taas ühel ametlikul lennuväljal, Pärnus. Ainus elav hing lennuväljal – turvamees – tuli meile vastu ja lasi meid õhtusse. Sellega oli esimene lennupäev õnne- ja elamusterikkalt lõppenud!
EV kuulutati 23. 02. 1918. aastal esmakordselt välja Pärnus, kui Endla teatris loeti ette Eesti iseseisvuse manifest. Päev hiljem, 24. veebruaril toimus Pärnus ka äsja äsjasündinud riigi kaitseväe paraad. Ning samal hommikul loeti just selles kirikus – Pärnu Eliisabeti kirikus – teist korda ette meie iseseisvusmanifest. Vana Endla teatrimaja pole enam ammu, kuid lihtne ja ilus Eliisabeti kirik ootab meid Nikolai tänaval endiselt. Jää kestma, Eesti! Nähtud juunis 2008.
