-
- Narvast läks sõit Tartu suunas
-
- Alutaguse kandis, taamal Läänemeri
-
- Peipsi põhjarannik
-
- Lennujälg inimtühja Peipsi kohal
-
- Hmm.. kuidas ma küll siia sattusin?
-
- Tigutorn naelutab pilgu
Võtsime suuna otse edelasse – Tartusse. Õige kohe sattusime intensiivsesse kahekõnesse Alutaguse kandi võimsate rabade ja metsadega ning pärast seda laius meie all Eesti mastaapseim järv, Peipsi. Sedavõrd suure siseveekogu kohal olles tundus üsna uskumatu, et kogu ülelennu ajal ei näinud me sellel mitte ühtegi suuremat alust. Jah, Peipsi rääbisel ei ole just parimad ajad.. aga ikkagi. Ainult suur sinine rahu, mille läänekallast markeeris kuldne liiv. Peipsilt taas maismaa kohale jõudes oli meeleolu sootuks teine – tühjus oli asendunud Jõgevamaa põldude ja taludega, ning meie ajasime õhust Kalevipoja jälgi taga. Ühes hoovis aga jäi mulle silma ilus lehm. Tema võis küll eksinud olla, ent meie olime õige varsti just seal kus pidimegi – hilissuvise Tartu kohal. Üks-kaks auringi ümber kauni linna ning maanduma!
