Ma pole üldse kindel, kas see hea inimene, kes oma jalajälgedega lumme pea 20-meetri pikkuseid tähti kirjutas, on oma käe.. või õigemini jalakirja ülalt näinud. Veel vähem on tõenäoline, et see Katriina, kellele see sõnum mõeldud oli, on seda ülalt näinud. Nii et aidake mind palun, leidmaks just seda Katriinat ja kirjutajat – et ma võiks olla meediumiks kirjutaja ja adressaadi vahel. Nähtud jaanuaris 2010. Jõelähtme kandis. Jagage seda linki ja ehk leiame nad üles!
Olles natuke mitteromantiline, aga kas Katriina ise, kõrvalolevast talust pärit kümneaastane plikatirts, ei kirjutanud pühapäeva pärastlõunasest igavusest põllu peale oma enese nime? Kui taluhoov oli peale lumesadu läbi uuritud, mesipuud üle vaadatud, puhta igavusest, enda põllu peale enda nimi. Mitte kellelegi edastamiseks vaid enesele künka otsast imetlemiseks.
Ja see ei ole romantiline?
Jah, kõik stsenaariumid on võimalikud, kuid üks jääb samaks – oleks tore, kui selle nime lummetallaja oma pilti näeks. Olgu see siis tüdruk sealtsamast kõrvalt või siis hoopis mõni teisest külast tulnud õhkaja…