Hetkeks veel Tallinna-lainel.. Õhtuvalguses, siis kui varjud ei sega, on ühe kindla nurga alt hästi näha piirjoon nn all-linna ja Toompea vahel. Siit vaadates on arusaadav, miks linnakodanikke ja Toompea rahvast ühendasid (või eraldasid) vaid kaks väravat, mis olid lahti päevasel ajal ja asusid Pikas ja Lühikeses jalas. Wikipedias on mõlemast juttu, vaata täpsemalt: all-linn ja Toompea. | In the evening lights, when there are no disturbing shadows, it is quite easy to notice certain border between the Tallinn’s Old City’s two different centres – the Lower Town (on the left) and the Upper Town, Toompea. So if to look it from here, it’s is easy to see why they only needed two gates to close the passage between them. Read more from Wikipedia.
Tagged: toompea
Veel täna avatakse Tallinnas Patarei vangla ja mere vahelisel kitsukesel maa-alal väike ja sürrealistlik tehisrannake. Rand olla merest küll traataiaga eraldatud, ent päeva ajal võib väike suplus – läbi avatud värava - siiski võimalik olla. Iseasi, et milline (loe: kui puhas) on sealne merepõhi, miljööst rääkimata. Nii ehk naa, üks iseenesest põnev koht Tallinnas on nüüd teistmoodi luubi alla võetud. Nähtud mõned päevad tagasi.
Siin avaneb merelinn Tallinn veidi laiemas plaanis kui tavaliselt – Rahvusraamatukogust kuni Paljassaare poolsaare tipuni. Pildistatud ajal, mil Vabaduse väljakul käisid veel monumendieelsed kaevetööd, ja pildi paremal all nurgas on kuju võtmas Solaris. Nähtud 2008. aasta juulis.
Kui Tallinnat nii vaadata, siis käib peast korra läbi mõte, et kus küll on peidus Uus-Tallinna kõrged (kaksik)tornid? Kuna kõik, mis asub veidigi kõrgemal, on sellel külmast kangel pildil palju kontrastsemalt näha, siis toob see näiliselt lähedamale ka tagumise, tegelikult Mustamäe tahaotsa jääva korstna (vist Akadeemia teel on see).. Vanalinnakontuur mõjub igal juhul rahustavalt, lausa vanamoeliselt. Nähtud detsembris 2009.
Toompeal asuv 45.6-meetri pikkune ja 9.5m läbimõõduga Pikk Hermann on nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi. Muistseid kaitserajatisi, Pikkasid Hermanne, on Euroopas palju-palju ja Eestis kokku neli (Toompeal, Narvas, Paides ja Kuressaares). Mulle meeldis üks Eerik-Niiles Krossi artikkel, kus ta toob välja ka viienda - mitte küll pika, vaid hoopis paksu Hermani, Herman Simmi – kes vastupidiselt klassikalistele Pikkadele Hermannidele ei tegutsenud mitte kaitse-, vaid äraandmisajenditel. Nähtud 2008. aasta septembris. Täpselt samal kuul vahistati ka Herman Simm.
