Aja jooksul on linnulennult pildile jäänud ka erinevaid linde (mõned neist näha siit), ja siin üks sellesügisene leid Peipsi järve äärest. Need peaksid olema hõbehaigrud, keda on Eestis nähtud alles viimase kümnendi jooksul. | There are few birds, which I have observed from a birds-eye perspective also earlier (look from here), but here is a pair of Great White Egrets, who have been quite rare here, until the last ten years or so.
Tagged: tartumaa
Juba algaski sügis ning üha jahedamaksminevate öödega hakkavad ka värvid erksamaks muutuma. Siin veel üks sügisvärvide-eelne, kuid septembrikuine pildike meie armsast Emajõest ja taamal laiuvatest metsadest. | Autumn has begun and as the nights are getting colder, the leaves are turning more colorful. Here’s a ‘not yet so colorful’ picture of our second largest river, called as Emajõgi (direct translation would be ’mother-river’), seen  in the middle of September.
Seda, kes kelle ja kui kiiresti upakile tõmbas, ei olnud mul mahti näha. Nähtud 2010. aasta sügisel.
Võrtsjärve SA lehelt leidsin ilusa mõtte, et Võrtsjärv on järv, mis Eesti mandriosa otsekui kaheks võrdseks pooleks jagab. Siin üks väide vaade selle võrdlemisi sümmeetrilise kujuga ja võrdsust loova järve idakaldast, suunaga lõunasse. Nähtud 2010. a. sügisel.
Mõni jõgi on käänulisem kui teine, ja silmusklev Emajõgi koos oma väikeste harudega ligipääsmatul lammialal on midagi, mida mujal Eestis, vähemalt sellises mastaabis, ei ole. Siin, mitte kaugel Võrtsjärvest, jäävad kahele poole rabad ja sood (Meleski ja Sangla), mis toovad jõkke lisavett. Kui aga veeseis veidi madalam on, jääb mulje, otsekui lõppeks mõni jõesopp lihtsalt ära. Nähtud septembris 2010.
