
Lennuväli veidi abstraktsemal tasandil. | An airfield in a bit more abstract level.
It's different from above | Andres Tarto blog for aerial photos of Estonia
Varsti pärast Ridalit olime Varstus, päris Läti piiri ääres. Sõit ka minu jaoks eksootilisemas Eestimaa paigas oli rikas muljetest ja värsketest vaadetest. Silmapiir oli muutunud kergelt sakilisemaks, andes märku kaugustesse jäävatest Liivimaa maastikest. Kuid kõige meeleolukamaks selle lennulõigu puhul osutus hoopis maapealne nähtus – Varstu lennuväli. See on endine keemia-lennuväli (loodud kunagiste väetamiste tarbeks), kaunis oma lihtsuses ja mis eriti vastuoluline - keset suurt vaikust ja tühjust. Kui me maandunud olime, siis oli kuulda vaid tuule tasast häält lähedaloleva hoone sõrestike vahel, ja linde, ning ei midagi muud. Nii me sealt ka pärast pooletunnist mõttepausi lahkusime. Seal tekkinud tunne jääb alatiseks meelde. Aitäh, elu!

1987. aasta maikuu lõpus, NSVL-i jaoks keeruliste aegade alguses - maandus see mees, Matthias Rust, täpselt seesuguse lennukiga Moskvas otse Kremli ette, Punasele Väljakule. Kõigepealt lendas ta Hamburgist Helsingisse tankima, seejärel teatas, et võtab suuna läände, Stockholmi, kuid tegelikult pöördus hoopis itta, ning ületas Kunda kandis Eesti (ühtlasi siis NSVL-i) maismaapiiri. Oli siis põhjuseks piirivalvurite päev, üleüldine peataolek, viga käsuliinis või need ja muud põhjused kõik kokku, aga Moskvasse ta jõudis ja maandus ja sellega ta kuulsaks ka sai. Pildistatud Tallinnas, 20.a hiljem.